Université de Lyon 2
Ecole doctorale de Lettres et Sciences Humaines
Les transformations de la tradition narrative à l'île Wallis (UVEA)
Essai sur les lois de transformation des contenus narratifs
Thèse de Doctorat de Troisième Cycle en Ethnologie
Dirigée par Jean GIRARD
Présentée et soutenue publiquement le 23 octobre 1976

A Malino NAU,
qui contribua à l'établissement des textes bilingues.

Faka amu, kau fai, kite kau mau mua,
Nai talavou mo matua o Uvea mo Futuna,
Ote terni aeni mote terni ka hau,
Taofi ke mau, ia te Talatuku,
He kote koloa teuteu o otatou motu.
Malo Malino siou ofa,
Tau ako mai te Faka-Uvea,
Faka amu ke fua tou kakava.

Aux jeunes narrateurs et narratrices de Wallis et Futuna,
acteurs de leur propre identité culturelle.

« Il regarde son filet, et il voit que le gros poisson est devenu l'île Wallis... » (n° 1.138). Cf. page 23.
Pea toho kua mamafa tohotoho ko te atu fenua, ko Uvea foki mo ona kii motu,.. (J. Henquel, Talanoa ki Uvea nei, p. 1.)

Photo 1 : Tokelese, de Mata-utu, rentre le filet à Kanahe
Photo 1 : Tokelese, de Mata-utu, rentre le filet à Kanahe

Source : (cliché R. Mayer, mai 1971).

Graphie wallisienne

La graphie utilisée dans cette thèse respecte les règles de l'écriture wallisienne, telle qu'elle est pratiquée par près de 20.000 Wallisiens et Futuniens eux-mêmes (1), et telle qu'elle fut fixée à partir de 1837 par le P. Pierre Bataillon (2). Les signes d'accentuation ont généralement disparu, et les quelques linguistes de la Polynésie ne trouveront normalement ni représentation de l'occlusion glottale (3), ni signe d'allongement des voyelles.

L'alphabet wallisien comprend 5 voyelles : a e i o u et 11 consonnes : f g h k l m n p s t v.

Pour les Français, rappelons le statut phonétique du :

/ e / comme en français « é » [e]

/ u / comme en français «ou» [u]

/ g / comme en anglais: singing [g]

/ h / toujours aspiré [h]

/ s / toujours dur. [s]

Les signes de ponctuation deviennent ceux du français, et il subsiste une certaine licence quant à l'utilisation des tirets ou à l'accolement de certaines particules grammaticales.

Abréviations et symboles

Alors que codifications et abréviations font florès, nous nous efforçons de les éliminer au maximum, et du moins, de ne pas en inaugurer d'autres. Nous nous contenterons de signaler quelques particularités typcgraphiquas :

- Les numéros de récits renvoient ordinairement à notre répertoire 1970-71, annaxé à cette thèse; en caractères gras, ils signifient des récits dont on possède un texte ou un enregistrement.

- Les numéros de récits en italique sont référés à. nos travaux préliminaires, 200 légendes de Wallis et Futuna, et sa suite, Récits de Wallis et Futuna : du 201 e au 358e.

- A l'exception des prénoms chrétiens, les noms de personnages de récits apparaissent en majuscules dans les traductions.

(1) Cf. les journaux d'actualité, Fetuu-aho, en wallisien, et Malama-foou, en futunien.

(2) Langue d'Uvea (Wallis). Grammaire-dictionnaire uvea-français. Dictionnaire français-uvea-anglais. Paris, Librairie orientaliste Paul Geuthner, 1932.

(3) L'occlusion glottale proto-polynésienne existe dans les langues des îles de Pâques, Tonga, Rennel, Futuna, Wallis (Uvea).

Préface wallisienne

Eau fakamalo mua kia Laimoto i lana tuku mai kau haga o fakailo kite hahai te gaue nei kua lava. Emole au mau he kupu malie mo feauga kite taki o tou ala Laimoto. Ka eau falala mo amanaki e tokolahi anai natou ka fia mulimuli atu ia koe. E fia fai atu leva he fakaapaapa mohe fakasilou kia natou ka natou fuli ia nai pasina ote tohi nei kua fai. Eke lau faka Falani anai pea eke lau taka Uvea foki. Kohe kole e fai atu keke takalelei moke fakamolemole kiheu Iakahala anai kake felavei ia ite tohi nei i te aga ote faitohi mote aga ote fakakaukau.

Etou lau mahani emole he talatuku o Futuna. E tealape la ke tou toe lau emole he talatuku o Uvea. Koteuhi e tou iloi fulipe née mole popoto atatou kui ite faitohi ite Terni mua. E mooni e tou mau te talatuku o Uvea ka emole tou mau foki tona katoa maite kamataaga ote fakahahai o Uvea. Ka e tonupe ke tou fakamoonieiai te talatuku o Uvea pea e mau foki mote talatuku o Futuna. Eiai te hisitolia o Uvea pea e mau te hisitolia o Futuna. Koteuhi kote tagata e tupu o mauli ihe fenua eina fai mo tau te hisitolia o tona fenua logo aipe pee mole ina tohi te hisitolia aia.

Kapau etou iloi leleiage ia ahonei te talatuku o Uvea ite talatuku o Futuna pea e tonu ke tou fakafetai kia natou née natou tuku-tohi mai te talatuku aia o hagela ko Patele Sosefo HenqueL ite 1910 : Talanoa ki Uvea. Kohe fakakaukau leiei aupito née mau ete matua-tapu aia keina haga o tohi ite lea faka Uvea te talatuku ote tenus,. Koteuhi e mahino papau kia tatou kote talatuku o Uvea teiape mote talatuku o Futuna née fetuku-gutuakipe ite terni mua maite kui kite mokopuna. Kae kote mea foki e tou iloi kote taofi-fakamau-loto ohe fakamatala emole hoholo totonu aipe. E feala ke he te atamai, kau kiai mote loto-galogalo o fakatupu ai he magamaga ote fakamatala o piko ai mai tona ala pee pulinoa osipe leva o hage kote molehi ete tai moka fanake mai te takaaga o otatou vae ite mata one.

Koia e tonu ai ke tou fai he fakamalo lahi kia Laimoto i tana manatu poto mo tana fakakaukau kua lelei ke tau he tohi fenei. Kohe gaue fakakinakina kae tou fakafetai mo fakafiafia hekoeni kua lava. Kote tohi a Laimoto e talanoa tafito pe anal kiteu fagana o Uvea. Etou iloi i Uvea mo Futuna natou e higoa kote kau tutuga. Ka tonu ke fakatuu he fale pee taaga he vaka pea e alu he kole kite tufuga. Etou iloi foki i Uvea mo Futuna natou e higoa kote kau mau. Ka tonu ke ako he lakalaka pea e alu he kole kite tagata peko te fafine mau. Kote tohi nei emole kohe fale peko he lakalaka ke takatahi kiai te hahai. E fakaamupe te loto ote tagata née ina tau te tohi nei ke hoko ia kohe kamataaga ohe gaue ki Uvea mo Futuna. E fakaamu Laimoto ke feala he toe takamauliuli ake ote talatuku o Uvea mo Futuna.

E tealape anai ke ui mai ehe tahi kote fagana kote mea ate tamaliki pea moteu finematua vaivavai. E hala te manatu aia. Kote fagana ekau ia kiteu koloa fakatenua. Kote tukuholo mai ote fagana maite kui kite mokopuna kote tahipe aia faahiga ako née fai ete matua kite fanau. Kote fagana kohe tahipe aia faahiga tuku-taia-tuku. O hagela kote fagana o Lekapai née mau i Uvea maia Malia Tuugahala, kei fakamatala ia i Toga o hage kohe talatuku. Emau te fagana ite fenua fui: ote malama nei. Pea kua tuu tohi te fagana iteu lea kehekehe. Pea koteala ae emole tohi ai atatou fagana hee iai atatou lea ? Kua lagi vave maipe he terni e puli noa ai anai i Uvea mo Futuna te fai fakamatala fagana ite afiafi. E lagi fetogi anai te fagana o hage ko Falani nei ete latio mote senima pea mote televisio. E lagi lahi anai te fakahemala kae kovi hekua tou kau anai ite lea : tausala kua kaku a Tea !

Kohe tahi mea e mauhiga ai te tohi a Laimoto e feala anai hona takaaoga i teu faleako. Koteuhi emole tonu ke iloi e atatou fanau teu fagana peko te lea faka Falani kae mole natou iloi atatou fagana mo atatou lea. Kote tagata e tupu itona fenua e tonu mua keina //o; te lea a tona fenua pea hoki ina ako atu leva niihi lea e aoga ki tona mauli mote mauli ote fenua. E tonu ke tohi fagana ote fenua. E tonu ke tohi te talatuku ote fenua naa fokifa kua pulinoa osi. Tou fakamalo kia Laimoto ite taka-sika kua ave. Ofa ke tuu hou mua-sika, Laimoto, pea ke liliu tau ulutoa kohe fefakahahaaga o taitupu ki muli.

E fia fai leva he fakamalo a Laimoto ki Uvea mo Futuna kia natou née pule ite faiako ite terni aia née gaue ai Laimoto i Malaetoli 1969-1971. Maio takotou haga o takagafua pea mo kole kite tamaiiki-ako ke natou tahi tohi tana fagana, fagana foki aia e takaaoga ite gaue nei. E fakamalo lahi aupito âge Laimoto kite tamaiikiako. Maio takotou fai fagana. Emole feala ke tootoo fuli atu o kotou higoa hee loa tau leva. E hoki kotou laupe anai o kotou higoa ite fakaosi ote tohi, pee hoki lau e akotou fanau ihe terni ki muli. E hiki atu te fakamalo a Laimoto kihe finematua ko Malia Tuugahala pea moteu matua ko Tasiano Lilo mo Petelo Polelei (Misoni). E fakamalo atu itakotou haga o tali ke kotou tolotoa ite tamaliki. Maio takotou tali ke kotou toe haga o fakamanatu te aga a teu kui. Maio takotou tali ke toe fakamauli teu fagana ote fenua. E fakaamu te loto ke mau niihi Malia Tuugahala moniihi Tasiano Lilo pea moniihi Petelo Polelei iteu tau ka hau ke natou hoko atu aipe te taupau mote fakamatala o atatou fagana. E fia fakamalo foki Laimoto kiteu finematua-fakamamahi ko Malia Katalina Tagatamanogi mo Malia Valelia Takala. Maio takolua tokoni mai o tohi niihi fagana née puke mai Uvea aki te foi mea-puke-ieo. E fakamalo atu foki kia Patele Sagato lau. Maio tau tokoni mai o fakatonuiohu niihi kupù ite lea faka Uvea.

E fia hiki mai leva te fai fakamalo a Laimoto ki Falani nei. Uluaki fakamalo mua ki Palesi kia Patele Patelike O'Reilly o uhiga mo tana u tohi née tai ki Uvea mo Futuna. Née aoga mai teu tohi aia ki te gaue nei. E fakamalo mai leva ki Lione (Lyon) nei kia Soans Girard, kote tagata aia e faiako ite Fale-ako-Iahi e higoa kote Université. Kote tagata aia eirja iloi tafitope hisitolia mo talatuku o Afelika. E fakamalo atu kia Patele Kolote Rozier. Kote Patele aia eina iloi lelei te hisitolia o Uvea mo Futuna logo aipe tana mole heeki folau o sio ia motu aia. Kote Patele aia née ina haga o tanaki takamaopoopo mo fakaholoholo lelei teu tohi a Patele Sanele. Née ina tai he tohi, kohe tohi faka Falanipe foki e higoa kote Ecrits du P. Pierre Chanel. Emole tonu toki ke fakagaloi ia Patele Soane Delorme mo Patele Lutoviko Panier pea mo Patele Soane Calloud. Kote kau Patele aia e tai ako i te faleako-lahi-fakalotu o te teolosia. E toe fakamalo maipe Laimoto ki Lione nei kia natou e nofo ako ai: Apeleto Likuvalu, Sepeliano Tuikalepa, Tito Taufana, Kamilo Gâta. Malo takotou tokoni mai ite takatonutonu ohe kupu née tohala. E fia fakamalo foki Laimoto ki Tuluse (Toulouse) kia Likaleto Rossille. Malo te tokoni mai. E toe fakamaio ki Poloto (Bordeaux) kia Petelo Falelavaki. Née tokoni mai moia kite gaue nei.

Pea mole galo foki teu famili née tokoni mai mo takafi te gaue aki tonatou loto fiafia mo tonatou loto ofa mai Uvea ki Falani nei: Mika mo Potapu Seo, Kimi mo Sapeta Seo, Lose Boisne mo tona ohoana Falai, Taniela mo Vitolina Remaud, Sepeliano mo Koleta Tuikalepa. Pea mo sii Lusiano Plazanet tau tokotahi.

E fia hiki atu leva te fakalautau a Laimoto ki Honolulu. E fakamalo kia natou e gaue ite faie e higoa kote Bishop Muséum : ko Sai Timberlake, Malekalita Titcomb, Sanete mo Sanete, pea mo Lynn Davies. Malo takotou tokoni mai kite kumi o teu tohi faka Pilitania, tohi afea née tai eteu kapiteni o teu vaka née oloage ki Uvea mo Futuna i mua ote avake ote lotu ki otatou motu. O hagela kote vaka gelu tafolaa née higoa kote Independence il née hau mai AmeLika ki Uvea mo Futuna its 1828. E fakamalo atu kia Patelike Kirch mo Petelo Royen o uhiga moteu higoai akau e mau anai ite tohi nei. E fakamalo foki kia Ed. Bryan Jr. mo tona hoa o uhiga moteu paaki o Uvea née fai maite vakalele ite terni née note ai te kau Amelika i Uvea 1942-1945. E fakamalo kia Ellie Williamson o uhiga moteu foimea-puke-leo. Kae tafito fakamalo Laimoto kite Anthropology Department kia Likaleto Lieban. Malo Likaleto tau haga o malui mo takitaki te gaue a Laimoto i Honolulu lolotoga mahina e tolu maite aho 20 o sunio kite aho 8 o sepetepeli cte tau nei. E toe fakamalo atu ki Honolulu aipe kite taie e higoa kote Mission House Library kia Lela Goodell. Toe hiki âge ai te fakamalo kite University of Hawaii Library kia Lenata Heyum moona tehina fuli née tokoni mai. E tukumuli atu leva te fai fakamalo a Laimoto kia Barbara Smith pea mo Semisi Mack, ko naua aia ena fia iloi teu hiva faka Uvea mo faka Futuna.

Kia natou fuli aia née too atu onatou higoa, mai Uvea ki Falani nei pea mo Honolulu foki, pea mo natou née mole feala ke too atu onatou higoa ka née natou tokoni mai kite fakahoko ote gaue nei, e fai atu he takamato hee galo a Laimoto kia koutou fuli. Malo takotou tokoni mai. Koeni kua lava. Ornai la ketou lau.

Malino NAU.

Lione, 25.9.1975.